Olen mänginud kasiinodes üle kümne aasta. Professionaalselt, mõtlen nagu pangaröövel – aga seaduslikult. Kui ma esimest korda kuulsin, et
vavada est mingi uus platvorm, olin skeptiline. Aga proovima peab. See oli kolm aastat tagasi. Täna tõmban sealt välja rohkem raha kui ühestki Eesti kontorist.
Minu päev algab kell kuus hommikul. Kohv, statistika, viimase öö matemaatiline mudel. Ma ei mängi kunagi emotsioonidega. See on töö. Ükskord kaotasin kaks tuhat eurot järjest, sest läksin närviliseks. Rohkem mitte kunagi. Vavada est mulle meeldib selle pärast, et nad ei keera boonustega pead segamini. Paljud uued kasiinod annavad sulle 200% esimesele sissemaksele – see on lõks. Nad loodavad, et sa hakkad ahnelt panustama. Aga ma olen kogenud. Ma tean.
Meenub üks õhtu. November, vihmane ilm. Istusin köögis, laptop laual. Olin just võitnud eelmisel päeval 4700 eurot. See polnud mingi ime – ma olin arvutanud. Blackjackis on mustrite ära tundmine võtmesõna. Istusin maha, avasin lehe. Tavaliselt alustan madalate panustega, tunnen lava. Siis panin tähele, et üks diiler teeb vea – ta segab kaarte halvasti. Ma ei hakka üksikasjadesse laskuma, aga uskuge, kolme tunniga tõstsin summa 4700 pealt 12 300 peale. See ei ole õnn. See on teadmine.
Muidugi ei ole alati nii. Ükskord kaotasin peaaegu kõik. Istusin hommikust õhtuni, tegin kõike valesti. Unustasin oma reeglid. Hakkasin jahima kaotust – see on surm. Professionaalne mängija teeb alati pause. Ma astusin eemale, jõin vett, vaatasin aknast välja. Siis läksin tagasi, aga mitte vihaga – külma peaga. Kaotatud raha oli kadunud, selle tagasi toomine nõudis aega. Kolm päeva hiljem olin jälle plussis. Vavada est andis mulle võimaluse alustada puhtalt lehelt – ilma hüsteeriata.
Ma olen proovinud ka teisi kohti. Suured rahvusvahelised kasiinod, väikesed kohalikud putkad. Aga vavada est kõige parem selle poolest, et väljamaksed on kiired. Ma räägin nüüd summadest, mille peale tavaline mängija teeks kolm korda kukutõmmet. Mul on olnud päevi, kus ma võtan välja 8000 eurot ja see on kontol tunni ajaga. See on oluline. Raha, mis seisab kasiinos, pole sinu oma.
Tuleb ka naljakaid lugusid. Ükskord panin panuse valesti. Mõtlesin, et vajutan ruletis mustale, aga vajutasin punasele. Ja võitsin. Ma olen matemaatik, mitte usklik, aga see oli kummaline. Naersin kümme minutit. Sellised vead meenutavad mulle, et ma olen ikkagi inimene. Aga ma ei lase neil end mõjutada.
Lõppude lõpuks on mu kogemus selline: kui sa lähed kasiinosse nagu tööle, tead reegleid, tead oma limiite, siis vavada est on üks parimaid tööriistu. Ma ei ütle, et igaüks võib nii teha. Enamus inimesi kaotab, sest nad loodavad imedele. Imed ei tööta. Töötab ainult planeerimine, kannatus ja kogemus. Täna hommikul võitsin tuhat kakssada. Lõpetasin pool tundi tagasi. Lähen nüüd lõunale – rahulikult, ilma tormamata. See tunne on parim. Mitte võidu suurus, vaid teadmine, et ma tegin kõik õigesti. Ja homme tulen tagasi.
